Luuletaja, prosaist, publitsist ja rahvaluule töötleja
Õppinud 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis ning 1819 -20 Tallinna kreiskoolis. 1820-23 oli õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis, 1824-25 koduõpetaja Peterburis. 1826. a. algul tegi sisseastumiseksamid Tartu Ülikooli ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. Tutvumine ja lähem kontakt F. R. Faehlmanniga sai oluliseks teguriks Fr. R. Kreutzwaldi vaadete kujunemisel, ennekõike tema rahvusliku mõtteviisi arengus. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Fr. R. Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. Oma kirjandusliku ja publitsistliku tegevusega tõusis Kreutzwald ärkamisajal tekkiva eesti kultuurielu keskseks kujuks. 1849 valiti Fr. R. Kreutzwald ÕES-i auliikmeks, 1855 SKS-i kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. Arstiametist Võrus vabanes Fr. R. Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Fr.R. Kreutzwald on maetud Raadi kalmistule, talle on püstitatud monument Võrus (1925, A. Adamson), Rakveres (1937, A. Eller), Tartus (1952, A. Saks ja J. Hirv), Tallinnas (1958, E. Taniloo ja M. Saks), Kadrina Jõeperes (1953, J. Raudsepp) ja mälestuskivi Kaarlis (1968). Kirjaniku majas Võrus on tema memoriaalmuuseum (asut 1941).
Noorpõlves kirjutas Fr. R. Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas 1846 kohalikus perioodikas. Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika Tartu ajalehes “Das Inland”. Pärast ÕES-i asutamist sai alguse Fr. R. Kreutzwaldi mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule “Wagga Jenowewa ajalik elloaeg”. Alates 1846. aastast hakkas H. Laakmann Tartus välja andma “Kasulist Kalendrit”, mille lisa Fr. R. Kreutzwald toimetas kuni aastani 1874. Kõige enam võitis poolehoidu “Reinuvadder Rebbane”.
Fr. R. Kreutzwaldi suurim loominguline saavutus on rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamine eesti folkloori ainestikul. “Kalevipoja” algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuritakistuste tõttu. Fr. R. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus redaktsioonis 20 loost koosnev “Kalevipoeg” ilmus 1857-61 annete kaupa ÕES-i toimetistes (koos C. Reinthali saksakeelse tõlkega). Eepose rahvaväljaanne trükiti 1862 Kuopios. “Kalevipoja” ilmumine tähistas murrangut eesti kirjanduse arengus ja oli ühtlasi suure ühiskondliku tähtsusega sündmus. Oma rõhumisvastase ideestiku, rahvaliku ainese ja rahvuslikult omanimelise kunstilise vormi poolest oli “Kalevipoeg” kvalitatiivselt uus nähtus, mis oluliselt mõjutas kogu rahvusliku liikumise perioodi kirjandust, samuti ühiskondliku mõtte arengut.
Teosed
Wina-katk - 1840, 1881, 1973
Wagga Jenowewa ajalik elloaeg - 1842, 1852, 1858, 1863, 1866, 1878, 1887, 1971
Sippelgas I -1843
Uue aasta sowimine - 1843
Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on - 1848 – 49, 1953, 2003
Reinovadder Rebbane - 1850, 1860, 1869, 1875, 1898, 1922, 1953, 1974, 2002
Ma ja Merrepiltid I -1850, 1882
Risti-sõitjad -1851
Lenora - 1851, 1861, 1865, 1872
Teejuhhataja Ämma-kooliliste öppetuse jures - 1852, 1870, 1883, 1890
Tarto Alma materile - 1852, 1853
Paar sammokest rändamise-teed - 1853, 1918, 1922
Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest - 1854, 1860, 1869
Sõda - 1854, 1861
Koli-ramat - 1854, 2003
Kalevipoeg ÕES-i toimetistes - 1857-61
Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini veel üleskirjutamata jutud ja teud - 1857, 1878, 1903
Ma ja Merrepiltid II - 1857, 1884
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud I - 1860
Angerwaksad -1861
Ma ja Merrepiltid III – 1861, 1887
Sippelgas II - 1861
Kalevi poeg - 1862, 1876, 1901
Kalevipoeg - 1930, 1936, 1953, 1960, 1990, 2003 ,2009
Häda- ja abi-raamatukene, ehk Lahearu küla õpetlik röömu ja kurvastuse juttustus - 1863
Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele - 1863
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud II - 1964
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud III - 1865
Viru lauliku laulud - 1865, 1926, 1946
Eesti rahva ennemuistsed jutud - 1866, 1875, 1901, 1924, 1949, 1951, 1952, 1953, 1966, 1973, 1978, 1995, 1996, 2006 ,2009
Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust - 1869, 2003
Tuletorn - 1871, 2003
Rahunurme lilled pääva töö ja palavuse jahutamiseks I - 1871
Rahunurme lilled pääva töö ja palavuse jahutamiseks II - 1880
Wanne ja õnnistus - 1875, 2003
Kodutohter - 1879, 1884, 1890, 1900, 2001
Lembitu - 1885, 2003
Kullaketrajad - 1920, 1965, 1978, 1985, 2000, 2002
Kiplased - 1923, 2004
Magav kuningatütar - 1936
Näkineitsi - 1936, 2003
Õnnemunake - 1936, 2003
Maa-alused - 1936
Põhjakonn - 1941, 1981
Udumäe kuningas - 1943
Tarkusraamat - 1944
Paristaja poeg - 1945, 1986
Puulane ja tohtlane - 1945
Tuhka-Triinu - 1946
Vägev vähk ja ahne naine - 1946
Vägev vähk ja täitmatu naine - 1984, 2010
Jutud - 1953
Laulud - 1953
Minu kandlele - 1953
Vaeslapse käsikivi - 1953, 1975, 2011
Teosed - 1953
Tark mees taskus - 1968, 1987
Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada - 1975, 1977
Rehepapilood - 1988
Jutte vaeslapsest - 1990
Ehatäht, sa kahwatanud - 1994
Laulik - 1994
Mu laul - 1994
Paiklikud ennemuistsed jutud – 2003
Näkineitsi; Õnnemunake - 2003
Hommiku- ja õhtuohvrid - 2004
Helde puuraiuja - 2007
Lopi ja Lapi – 2008
Munast sündinud kuningatütar – 2010, 2015
Kuidas kuningatütar seitse aastat oli maganud – 2010
Nupumees – 2010