Luuletaja ja prosaist
Sündinud väikemaapidaja pojana, lõpetanud 1928. aastal Võru poeglaste gümnaasiumi. Töötanud valvurina 1932– 1934 Haapsalu ja 1934–1935 Harku vanglas. Omandanud 1935–1937 Tallinna pedagoogiumis õpetajakutse. Töötanud 1937. aastast õpetajana, algul Vana-Antslas Peetri, 1939.–1944. aasta veebruarini Sõmerpalu algkoolis, siis lühemat aega Võrus ajakirjanikuna. 1944. aasta suvel siirdus sõjapakku läinud perekonna järel Harjumaale Arukülla, kus töötas algul puusepana traktorijaamas, 1949. aastast põllutöölisena kolhoosis “Oktoobri Võit”. 1960ndatel aastatel halvenes tervis, elu lõpuaastad veetis haigustega võideldes. Maetud Osula kalmistule.
R. Iher debüteeris ajakirjanduses publitsistikaga 1931. aastal. Ilukirjandusse tuli 1940ndate aastate algul, kirjutas peamiselt proosat, milles kujutas 1940ndate algusaastate murrangulisi protsesse eesti rahva elus, avaldades perioodikas romaanid “Kaheksa kellalööki” (“Eesti Sõna” 6. IX – 17. XII 1943) ja “Tagasi ellu” (“Võrumaa Teataja” 2. XII 1943 – 29. II 1944). Luulet hakkas pidevamalt kirjutama 1960ndatel aastatel. Lisaks keelelistele väärtustele aimub autori loomingus noorpõlveaegse Võrumaa mõttelaadi ja kombestikku, üldinimlike väärtustena jäävad püsima kodu- ja juurtetunnetus, ehe elukogemus. Tema luulest ilmneb tundehell, ausust ja õiglust tähtsaks ning oma maad ja kodukeelt kalliks pidav loomus.
Teosed:
Kassimärss - 1980
Havva-kivi - 1998
Kaheksa kellalööki - 2000